Euroopa Tööjõuamet suunab pilgu renditööle ja näilistele lähetustele

Euroopa Tööjõuamet (ELA) avaldas 14. augustil kokkuvõtte juunis toimunud kooskõlastatud kontrollinädalast, mille sihtmärgiks olid renditööfirmad ja muud tööjõu vahendajad. ELA on Euroopa Liidu amet, mis tagab piiriülest tööd ja sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusnormide õiglase ja tõhusa kohaldamise. Kontrollides osales 14 liikmesriiki, sealhulgas Läti ja Leedu, ning läbi vaadati 70 ettevõtte tegevus ja 2768 töötaja tingimused. Tegemist pole uue seaduse ega direktiivi muudatusega, vaid selge märgiga, et liikmesriikide järelevalveasutused kontrollivad juba kehtivate reeglite täitmist senisest tihedamas koostöös.

Mis kontrollinädala käigus tegelikult juhtus?

ELA andmetel moodustavad renditööfirmade vahendatud töötajad mõnes liikmesriigis üle kümnendiku kõigist sissetulevatest lähetatud töötajatest, mis selgitab, miks amet valis selle sektori oma esimese temaatilise kontrollinädala sihtmärgiks. 2024. aasta seisuga tegutses Euroopa Liidus ligikaudu 32 000 registreeritud renditööfirmat, kus töötas kokku ligi 3,3 miljonit inimest. ELA on kooskõlastatud kontrolle korraldanud varemgi, kuid juuninädal oli esimene, mis suunati otse renditööfirmadele ja teistele tööjõu vahendajatele ning ettevõtetele, kes nende teenuseid kasutavad. 14 liikmesriigi tööinspektsioonid, nende hulgas Läti ja Leedu ametid, käisid koos ELA töötajatega läbi 28 asukohta ja kontrollisid kokku 70 ettevõtet, kus töötas 2768 inimest. Kontrolli objektid valiti riskipõhiselt: aluseks olid varasemad rikkumiste mustrid ja laekunud kaebused kahtlaselt tegutsevate renditööfirmade kohta. Kohapeal osales 145 inspektorit ja ELA esindajat.

Milliseid rikkumisi kontrollijad leidsid?

ELA nimetab kokkuvõttes kaheksa peamist probleemvaldkonda: renditööfirmadele kehtestatud miinimumnõuete täitmine nii lähetavas kui vastuvõtvas liikmesriigis, töötasu vastavus kohalduvatele reeglitele, hüvitiste õige kajastamine sotsiaalmaksudes ja maksustamisel, lähetuse tegelik ehk mitte fiktiivne iseloom, deklareerimata töö ja kolmandate riikide kodanike ebaseaduslik tööle rakendamine, liikuvate töötajate töötingimused, võrdse kohtlemise põhimõte ning töötajate juurdepääs ühistele olmeruumidele ja koolitusele. Kõige rohkem tähelepanu pälvis lähetuste tegelik sisu: kas ettevõte, kes töötajaid teise liikmesriiki lähetab, tegutseb lähetavas riigis piisava mahuga, või on tegemist postkastifirmaga ehk ettevõttega, millel puudub lähetavas riigis reaalne majandustegevus.

Miks see piiriüleselt tegutsevale ettevõtjale korda läheb?

Kontrollinädal ise ei muuda renditöö ega lähetuse reegleid. Nõuded töötasule, töötingimustele ja lähetuse ehtsusele kehtisid enne juuni kontrolle täpselt samamoodi nagu pärast neid. Muutunud on liikmesriikide järelevalveasutuste koostöö tihedus ja ELA roll selle koordineerimisel. Kui Eesti ettevõte kasutab teises liikmesriigis renditööjõudu, lähetab töötajaid ise või tegutseb pikas alltöövõtuahelas, kasvab tõenäosus, et tema lepingupartnereid ja dokumente hinnatakse just nende kriteeriumide alusel, mida ELA kontrollinädalal rakendas. Eriti puudutab see olukordi, kus alltöövõtuahelas on mitu vahendajat: ELA märkis otse, et keerulised vahendajate ja alltöövõtjate ahelad jäävad edasise uurimise fookusesse, sest tööandja vastutuse piiritlemine osutus kontrollide käigus keeruliseks.

Mida ettevõtja peaks enne tegutsemist läbi mõtlema?

Enne renditööjõu kasutamist või töötajate lähetamist teise liikmesriiki tasub üle vaadata:

• kas Teie enda ettevõttel ja kasutatavatel vahendajatel on lähetavas riigis tegelik äritegevus, mitte ainult formaalne registreering;
• kas A1-tõendil (tõend kohaldatava sotsiaalkindlustuse kohta) märgitud periood ja töökoht vastavad tegelikkusele;
• kas makstav töötasu ja hüvitised vastavad vastuvõtva riigi nõuetele, mitte ainult lähetava riigi tasemele;
• kas alltöövõtuahelas on selge, kes vastutab töötajate tingimuste ja maksukohustuste eest.

ELA kontrollinädal näitab suunda, kuhu järelevalve liigub: vähem formaalne paberikontroll, rohkem sisulist hindamist selle kohta, kas lähetus ja renditöösuhe on ehtsad. Ettevõtja, kelle dokumendid on korras vaid näiliselt, jääb sellisest kontrollist varem või hiljem vahele.

CHK-l tuleb igapäevases praktikas sageli ette juhtumeid, kus Eesti ettevõttel, kes lähetab töötajaid näiteks Soome, ei ole endal Eestis enam sisulist majandustegevust. Sellisel juhul on tegemist pigem näilise kui tegeliku lähetusega. See mõjutab eelkõige seda, kumma riigi sotsiaalkindlustus töötajale kehtib ja kas Eestis väljastatud A1-tõend üldse kehtib; maksukohustus tuleb hinnata riigiti ja konkreetsest maksulepingust lähtuvalt. Vastuvõtva riigi tööõiguse miinimumnõuded kehtivad aga niikuinii, olenemata sellest, kas lähetus on tegelik või näiline. Aitame hinnata, kas Teie ettevõtte tegevus vastab lähetuse tingimustele, ning korraldame töötajate palga- ja maksuarvestuse vastavalt sellele, mis riigis ja millistel alustel tegelikult kohaldub.

Täiendavalt loe: https://www.chk.ee/tootajad-ja-palgaarvestus-rootsis-mida-peab-eesti-ettevote-teadma-enne-tootaja-rootsi-saatmist

Blogipostituse koostas Christer Haimi, CHK asutaja ja maksunõustaja.

Allikas: Euroopa Tööjõuamet (ELA), “ELA coordinates first week of action dedicated to temporary employment agencies and other labour intermediaries”, 14.08.2026. ela.europa.eu/en/news/ela-coordinates-first-week-action-dedicated-temporary-employment-agencies-and-other-labour