Töötaja maksuvaba tulu tõuseb 500 euroni kuus

Keda muudatus puudutab?

See puudutab kõiki ettevõtjaid, kellel on töötajad, ja kes maksavad töötasu.

Mida see tähendab?

Alates 1. jaanuarist 2018 muutub üksikisiku maksuvaba tulu määr. See toob kaasa palgaarvestuse muutumise kõigi töötajate puhul. Edasi detailidest täpsemalt.

• Töötaja maksuvaba tulu on 500 eurot kuus (aastas 6000), kui tema brutopalk on kuni 1200 eurot kuus (aastas 14 400) ning muid maksustatavaid tulusid ta aasta jooksul ei saa.
• Töötaja maksuvaba tulu on 333,33 eurot kuus, kui tema brutopalk on 1500 eurot kuus. 
• Valem maksuvaba tulu arvutamiseks eelneva näite alusel on järgmine:
  500-0,555556*(1500-1200)=333,33
• Töötajal puudub õigus maksuvaba tulu saada, kui tema brutopalk on 2100 eurot kuus või enam (aastas 25 200 või enam). Sel juhul arvestatakse tulumaksu igalt teenitud eurolt.
• Maksuvaba tulu alates teisest lapsest on 1848 eurot aastas.
• Täiendav maksuvaba pension alates 2018. aastast kaob. Varem oli see 2832 eurot aastas.

Tuluks loetakse kõiki töötaja sissetulekuid. Siia alla kuulub metsa müük, korteri müük, põllumajandussaaduste müük, dividendid, kinnisvara rent, haigusraha, puhkusetasu, preemiad, lisatasud, autoritasud, litsentsitasud, pension, kogu välismaalt saadud tulu, aktsiate müügist saadud tulu, FIE tulud, intressi väljamaksed, kindlustushüvitised, stipendiumid, hasartmängu võidud ja muud tulud. Iga töötaja peab arvestama kokku oma tulud ja tegema ettevõttele avalduse selle kohta, milliselt summalt arvestada maksuvaba tulu kuus. Aasta jooksul võib maksuvaba tulu summat muuta.

Muutub tööauto kasutamise maksustamine ning kaob sõidupäeviku nõue

Keda muudatus puudutab?

See puudutab kõiki ettevõtteid, kus kasutatakse tööandja autot ning tehakse selle autoga nii töö- kui erasõite.

Mida see tähendab?

Alates 1. jaanuarist 2018 hakkavad tööandja autolt tasutavad maksud sõltuma üksnes auto võimsusest ja vanusest, mitte läbitud vahemaast. Sellega seoses kaob sõidupäeviku pidamise nõue. Edaspidi ei ole enam tähtis, mitu kilomeetrit autoga erasõite tehakse, vaid see, kui vana kasutatav auto on.
Erisoodustuse maksubaasi arvutamise aluseks on: 

• 1-5 aasta vanune auto – kilovati hind 1,96 eurot kuus;
• 6 aasta (ja enam) vanune auto – kilovati hind 1,47 eurot kuus.

Näiteks 220-kilovatise võimsusega 3 aastat vana auto erisoodustusmaksu suurus on 431,20  eurot ja sellelt erisoodustuse summalt tasutavad erisoodustusmaksud on 285,87  eurot kuus (tulu- ja sotsiaalmaks). 

Sellist arvestust tohib pidada ka kaubikute puhul, kui kaubikuga tehakse nii töö- kui erasõite.

Autod, millega tehakse üksnes töösõite, tuleb liiklusregistris vastavalt ära märkida. Sel puhul võib ka edaspidi pidada sõiduauto kohta detailset arvestust või kasutada muud tõendamisviisi selle kohta, et erasõidud puuduvad.

Töötajate majutus- ja transpordikuludelt ei pea enam maksma erisoodustusmaksu

Keda muudatus puudutab?

See puudutab kõiki ettevõtteid, kes majutavad või sõidutavad oma töötajaid.

Mida see tähendab?

Ettevõtte ei pea enam tasuma erisoodustusmaksu töötajate majutus- ja transpordikuludelt. Seadusemuudatus jõustus 1. augustil 2017.
Maksuvabastus kehtib vaid juhul, kui on täidetud need 3 tingimust:

• töötaja elukoht on töökohast vähemalt 50 kilomeetri kaugusel
• töötajal ei ole töökohale lähemal asuvat kinnisvara, mis on kasutatav eluasemena
• majutuse kulud ühes kuus ei ole suuremad kui 200 eurot Tallinnas ja Tartus ning 100 eurot mujal Eestis (summa kehtib ühe töötaja kohta)

Näiteks: ettevõte rendib töölepinguga töötajatele 3 kuuks korteri Tartus. Korterisse majutatakse 5 töötajat. Ettevõte võib tasuda ilma erisoodustusmaksuta korteri rendi- ja kommunaalkulusid kuus 1000 euro eest.

Transpordi osas ei ole enam vaja hinnata ühistranspordi kättesaadavust. Kulud saab hüvitada maksuvabalt juhul, kui vahemaa elu- ja töökoha vahel on vähemalt 50 kilomeetrit. Töölepinguga töötajatele võib ettevõte korraldada transporti sõidukiga, mis mahutab vähemalt kaheksa inimest.

Töötaja spordiharrastuse või tervisega seotud kuludelt ei pea enam maksma erisoodustusmaksu

Keda muudatus puudutab?

See puudutab kõiki ettevõtteid, kus on otsustatud teha kulutusi töötajatele, et hoida nende tervist.

Mida see tähendab?

Alates 1. jaanuarist 2018 võib ettevõte teha töötaja tervise edendamiseks kulutusi ilma erisoodustusmaksuta ühe töötaja kohta kuni 100 euro eest kvartalis. Selliste kulutuste hulka kuuluvad näiteks:

• töötaja regulaarne treeningharrastus või spordisaali kasutus
• töötaja rahvaspordiürituste osavõtutasud
• kulud olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks
• taastusravi, füsioterapeudi või tegevusteraapia teenus

Maksuvabastuse alla ei käi spordivarustuse ostmine. Kui soodustus jääb kasutamata, ei tohi seda üle kanda ühelt töötajalt teisele või ühest kvartalist teise.

Vabatahtlik ajutise töövõimetuse hüvitis maksuvabalt juba alates 2. haiguspäevast 

Keda muudatus puudutab?

See puudutab kõiki ettevõtteid, kus makstakse vabatahtlikult ajutise töövõimetuse hüvitist.

Mida see tähendab?

Kui tööandja peab vajalikuks ja võimalikuks töövõimetushüvitise maksmist juba töötaja 2. ja 3. haiguspäeval, saab ta seda teha sotsiaalmaksuvabalt. Täpselt samamoodi, nagu toimub see hüvitise puhul, mida tööandja maksab 4.-8. haiguspäeva eest. Vabatahtlikku töövõimetushüvitist võib maksta alates 1. jaanuarist 2017.

Veoautodele kehtestatakse teekasutustasu

Keda muudatus puudutab?

See puudutab eelkõige transpordiettevõtteid, aga ka kõiki teisi ettevõtteid, kus veoautosid kasutatakse.

Mida see tähendab?

Iga veoauto ja haagise kohta, mille täismass on üle 3500 kilogrammi, tuleb alates 20. detsembrist 2017 hakata maksma teekasutustasu. Tasu määr jääb vahemikku 9-12 eurot ning aastane summa on 500-1300 eurot. Maksta saab nädala, kuu või kvartali kaupa ning tasu kehtib kõigile veoautodele, mis Eesti teedel sõidavad. Ka neile, mis on registreeritud väljaspool Eestit.

Sõiduautode ostmisel saab kuni 2020. aastani käibemaksu tagasi 50% ulatuses 

Keda muudatus puudutab?

See puudutab kõiki ettevõtteid, kus plaanitakse ettevõttesse autosid osta.

Mida see tähendab?

Kuni 2020. aasta lõpuni tagastatakse sõiduautode käibemaksu 50% ulatuses. 

Kui aga kasutatakse töösõitudeks isiklikku sõiduautot, saab sõidupäeviku alusel tasuda töötajale maksuvaba hüvitist kuni 335 eurot kuus. Kasutatav auto ei pea olema hüvitise saaja oma – see võib olla kasutusliisingus, elukaaslase või vanema oma. Peamine, et olemas dokument, mis tõestab, et inimene tohib seda autot kasutada.

Dividendide tulumaksumäär väheneb 20 protsendilt 14 protsendile

Keda muudatus puudutab?

See puudutab kõiki ettevõtteid, kus makstakse juriidilisele isikule dividende.

Mida see tähendab?

Dividendide ehk regulaarselt jaotatava kasumi tulumaksumäär väheneb, kuid siin on 2 tingimust. Esiteks dividende tuleb maksta juriidilisele isikule ning teiseks, dividendide väljamakse ei tohi olla suurem kui kolme eelneva aasta dividendid keskmiselt. Kui dividendid makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb endiselt tasuda 20-protsendilist tulumaksu ning sel juhul jääb kehtima tänane maksumäär.

Kuidas muudatus reaalselt ellu rakendub?

2018 saab olema esimene aasta, millest hakatakse arvestama kolme aasta dividendide keskmist. Näiteks maksab ettevõte kolmel järjestikusel aastal 20% tulumaksuga dividende:
2018. aastal 20 000 eurot
2019. aastal 25 000 eurot
2020. aastal 15 000 eurot 

Võimalus kasutada 14-protsendilist tulumaksumäära tekib aastal 2021 ning maksimaalne dividendide summa 14-protsendilise maksumääraga on 20 000 eurot.

Miks selline muudatus on kehtestatud?

See peaks ergutama Eesti äriühinguid jaotama kasumit stabiilsemalt ning võimalusel maksma dividende igal aastal. Kui maksta varieeruvalt – ühel aastal maksta ja teisel mitte – ei saavutata 14%-list soodusmäära.

Minimaalse sotsiaalmaksu kohustust ei pea täitma järgmistel juhtudel

Keda muudatus puudutab?

See puudutab kõiki ettevõtjaid, kellel on töötajad, ja kes maksavad töötasu.

Mida see tähendab?

Minimaalne sotsiaalmaksu määr on 141,90 eurot kuus. On juhud, kus tööandja ei pea minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitma ning sotsiaalmaks võib jääda allapoole etteantud piiri. Näiteks siis, kui:

• töötaja saab riiklikku pensioni
• töötaja kasvatab alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last
• töötaja on õpilane või üliõpilane
• töötaja on olnud enne tööle asumist aasta jooksul vähemalt kuus kuud töötuna arvel
• töötaja on tööl lühendatud tööajaga (7- kuni 17-aastased töötajad ja haridustöötajad)
• töötaja on terve kuu töölt ära järgmistel juhtudel
  • ta kasutab puhkust (sh rasedus- ja sünnituspuhkus), välja arvatud tasustamata puhkust poolte kokkuleppel
  • ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses
  • ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid
  • ta osaleb streigis
  • ta on ajateenistuses, asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel

Laenu andmist ja saamist grupi ettevõtete vahel tuleb hakata deklareerima

Keda muudatus puudutab?

See puudutab suuremaid ettevõtteid, kes tegutsevad ettevõtete grupina ning kasutavad ühelt ettevõttelt teisele laenamist.

Mida see tähendab?

Alates 1. juulist 2017 antud laenud tuleb järgmise aasta algusest Maksu- ja Tolliametis deklareerida. Deklareerida tuleb kõik grupisisesed laenu andmised ja -saamised.  
See puudutab näiteks järgmisi juhtumeid:

• ettevõte annab emaettevõttele või tütarettevõttele laenu
• ettevõte suurendab olemasolevat laenusummat
• ettevõte pikendab laenu tagastamise tähtaega
• ettevõte teeb olulisi muudatusi laenulepingus

Miks selline muudatus on kehtestatud?

Sellega soovib riik takistada ettevõtteid, kes soovivad siin teenitud kasumi ettevõttesiseste laenude abil Eestist kergekäeliselt välja viia.

Pikaajaliste laenude puhul võib maksuhaldur küsida infot laenu tagasimaksmise kohta

Keda muudatus puudutab?

See võib puudutada kõiki ettevõtteid, kes on võtnud pikaajalist laenu.

Mida see tähendab?

Laenude puhul, mille tagasimakse periood on 4 aastat või enam, tuleb vajadusel maksuhaldurile tõendada laenu tagasimaksmise kavatsust ja võimekust. Muudatus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2018.

Loodan väga, et see ülevaade aitab sul kindlamalt järgmisele majandusaastale vastu minna. Meie CHKs oleme alati valmis vastama igapäevast raamatupidamist puudutavatele küsimustele ja leidma lahendusi ka harvaesinevates olukordades.

Ene Ehrlich, CHK Tartu büroo juhataja