Ettevõtlusvormi valiku tegemisel tuleb arvesse võtta tegevusala, kliente, hinnangulist käivet, kulude suurust ja riski taluvust. Samuti on erinevused maksustamises ning raamatupidamise ja aruandluse kohustuses, seega tuleks erinevate ettevõtlusvormide vahel valik teha väga hoolikalt.
Osaühing (OÜ)
Osaühingut saab asutada e-äriregistri portaalis. Asutamisel läheb vaja asutamislepingut ja põhikirja ning tuleb tasuda riigilõiv. Asutajateks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ja minimaalne kapitali nõue on 1 euro senti, aga soovitav on sisse maksta vähemalt 2500 €, sest siis ei teki osanikul isiklikku vastutust ettevõtte maksejõuetuse korral. Tuleb ka arvestada, et kui osaühingul on mitu osanikku, siis osakapital ei saa olla 1 sent, sest 1 senti ei saa jagada osadeks.
Füüsilisest isikust osanikud ja juhatuse liikmed ei vastuta üldjuhul osaühingu kohustuste eest oma isikliku varaga. See pole siiski välistatud näiteks olukordades, kus ei täideta oma hoolsuskohustust või põhjustatakse tahtlikult ettevõtte maksejõutus.
Osaühingu juhatus peab korraldama raamatupidamist ja esitama igal aastal äriregistrile majandusaasta aruande. Osaühingu raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, seega tuleb arvestada ka raamatupidamiskuludega.
Loe majandusaasta aruandest meie blogist!
Osaühingu puhul tuleb arvestada, et ettevõtluses teenitud raha on osaühingu oma, mida üldjuhul ei saa maksuvabalt ettevõttest välja võtta.
Osanikud saavad kasumi olemasolul ettevõttest raha välja võtta dividendidena peale majandusaasta aruande esitamist äriregistrile. Dividendide väljamaksmisel tuleb tasuda ainult tulumaksu, mis 2026.a. on 22/78 netodividendidelt (22% brutodividendidelt).
Kui osaühingus tehakse aktiivselt tööd, siis tuleb maksta ka töötasu, mida maksustatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Lisaks töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksed.
Juhatuse liikme tasu puhul tekib ravikindlustus siis, kui brutotasu on vähemalt 886 € kuus ja millelt arvestatud sotsiaalmaksu deklareeritakse igakuiselt 292,38 €.
Osaühing tasub valida siis, kui prognoositav käive on suurem ja klientideks on pigem äriühingud, sest kui käive (mõningate erisustega) ületab kalendriaasta algusest 40 000 euro piiri, siis tuleb ettevõte registreerida käibemaksukohustuslaseks. Samuti on eeliseks see, et tulumaksu ei pea maksma kasumi teenimisel, vaid alles raha väljavõtmisel ettevõttest (näiteks dividendidena või ettevõtlusega mitteseotud kuludena).
Oled alustamas teekonda ettevõtjana – tutvu partnerpakkumisega!
Jälgi järgmisi blogipostitusi ettevõtlusvormidest!