Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on korteriomanikud. Raamatupidamine peab olema korraldatud kõikides korteriühistutes. Üldjuhul peetakse raamatupidamisarvestust tekkepõhiselt, kuid väikesed kuni kümne korteriga korteriühistud võivad soovi korral pidada kassapõhist arvestust (v.a kui korteriühistut juhib ja esindab juhatuse asemel juriidiline isik). Kassapõhise meetodi puhul jälgitakse raha liikumist ning kajastatakse majandustehingud raamatupidamises siis, kui raha on laekunud või makstud. Tekkepõhise arvestuse korral kasutatakse kahekordset kirjendamist ning majandustehingud kajastatakse vastavalt nende toimumise ajale sõltumata raha liikumisest. Mõlemal juhul peab korteriühistu säilitama raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing raamatupidamisregistris kirjendati.
Korteriühistu raamatupidamise korraldamisel tuleb arvestada spetsiifiliste valdkondadega nagu näiteks kommunaalteenuste vahendamine, kulude jagamine korteriomanike vahel ning remondifondi kajastamine. Kommunaalteenuste vahendamisel ei tohi korteriühistu kajastada kommunaalteenuse kulud enda kuluna, vaid need jagatakse kõikide oma liikmetest korteriomanike vahel. Kulude jagamise meetodi otsustatakse korteriomanike üldkoosolekul (kulusid võib jagada näiteks näitude, ruutmeetrite või elanike arvu järgi). Ka korteriomanike poolt kommunaalteenuste eest korteriühistule tasutud summad ei kajastata korteriühistu raamatupidamises tuluna.
Remondifondi tehtud maksed kajastatakse esmalt bilansis kohustisena. Remondifond on sihtotstarbeline fond, mida kajastatakse tuluna kahe kriteeriumi täitumisel: see on laekunud või selle laekumine on praktiliselt kindel ning sellega seotud sisulised tingimused on täidetud. Ehk tulu remondifondist tohib kajastada siis kui remondifondi arvelt toimub remondi tegemine. Remondifondi tehtavate maksete suurus märgitakse majanduskavas, mida korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks. Majanduskavas märgitakse muuhulgas ka reservkapitali suurust. Korteriühistule on reservkapital kohustuslik, selle suurus peab olema vähemalt 1/12 korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest.
Majandusaasta lõppedes peavad korteriühistud koostama majandusaasta aruande (kuni kümne korteriga korteriühistutel majandusaasta aruande koostamise kohustust ei ole). Korteriühistute puhul tuleb majandusaasta aruande koostamisel veenduda, et aastaaruande lisades oleks avalikustatud kogu nõutud informatsioon, näiteks liikmetelt saadud ja aruandeperioodi tuluna kajastatud tasud liikide kaupa; vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee, prügiveo ja muude teenuste eest; tuluna kajastatud sihtotstarbelised liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud tehtud kulud. Kui korteriühistu tegeles aruandeaastal ettevõtlusega (näiteks andis esimesel korrusel olevad äripinnad rendile), tuleb avalikustada ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud sobivalt rühmitatuna.
Korteriühistute raamatupidamisarvestus nõuab spetsiifilisi teadmisi ning praktilisi kogemusi. CHK pakub korteriühistutele professionaalset raamatupidamisarvestust ning kaasaegset majandustarkvara. Raamatupidamisarvestus toimub korteriühistutele mõeldud programmis Korto, mis on veebipõhine ning võimaldab ligipääsu lisaks raamatupidajale ka korteriühistu juhatusele ning liikmetele. Programmi funktsionaalsus võimaldab juhatusel saata korteriomanikele teavitusi, näha programmis ostu- ja müügiarveid, saada ülevaate majanduskava täitmisest ning remondifondi jäägist, saada ligi majandusaasta aruannetele jmt. Korteriomanik saab näiteks esitada programmi kaudu näidud, saada arveid, kontrollida kulusid.