Majandusaasta aruanne: kohustused ja sisu

Majandusaasta aruanne on oluline dokument, mis annab ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest. Õigeaegselt ja korrektselt koostatud aruanne on oluline teabeallikas erinevatele huvigruppidele. See aitab suurendada koostööpartnerite ning klientide usaldust. Alljärgnevalt selgitame, kes ja millal peab aruande esitama ning milliseid aspekte tasub koostamisel arvestada.

Kes peab majandusaasta aruande esitama?

Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eestis registreeritud:

• osaühingutele,
• aktsiaseltsidele,
• tulundusühistutele,
• mittetulundusühingutele,
• sihtasutustele.

Täis- ja usaldusühingud peavad majandusaasta aruande esitama juhul, kui nende täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing.

Korteriühistud peavad samuti koostama majandusaasta aruande, välja arvatud kuni kümne korteriga korteriühistud, mis on valinud endale juhatuse.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) majandusaasta aruannet ei koosta. Selle asemel esitab FIE kord aastas Maksu- ja Tolliametile vormi E, mis esitatakse koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormiga A.

Välismaa äriühing peab esitama majandusaasta aruande, mis on koostatud ja avalikustatud vastavalt temale kohalduvale õigusele. Erandina ei ole aruande esitamine vajalik, kui see on kättesaadav Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu. Kui välismaa äriühing ei ole oma asukohariigi õiguse järgi kohustatud aruannet avalikustama, peab välismaa äriühingu filiaal koostama enda kohta majandusaasta aruande (välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühingud).

Millised on majandusaasta aruande esitamise tähtajad?

Raamatupidamiskohustuslane peab esitama majandusaasta aruande äriregistrile elektrooniliselt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

Majandusaastaks on üldjuhul kalendriaasta, kui põhikirjas või muus tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.

Esimese majandusaasta aruande periood võib olla tavapärasest pikem, maksimaalselt kuni 18 kuud. See tähendab, et kui ettevõte on asutatud aasta keskel ja esimese majandusaasta periood ei ületa kuut kuud, on lubatud koostada üks aruanne nii selle kui ka sellele järgneva majandusaasta kohta.

Välismaa äriühingu filiaal peab esitama äriregistrile äriühingu kinnitatud majandusaasta aruande ühe kuu jooksul arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui filiaal koostab eraldi majandusaasta aruande, kehtib selle esitamisel üldine tähtaeg ehk kuus kuud majandusaasta lõppemisest arvates.

Oluline on märkida, et majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui ettevõttel majandusaastal tegelikku tegevust ei toimunud.

Mida peab majandusaasta aruanne sisaldama?

Majandusaasta aruanne koosneb kahest osast:

• raamatupidamise aastaaruanne,
• tegevusaruanne.

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda aruande kasutajale asjakohast informatsiooni ettevõtte finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude kohta, et võimaldada teha teadlikke majandusotsuseid.

Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ja lisadest. Põhiaruannete ja lisade koosseis sõltub raamatupidamiskohustuslase juriidilisest vormist ning ettevõtte suuruskategooriast vastavalt raamatupidamise seadusele (mikro-, väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja).

Kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase (osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, täis- ja usaldusühing) raamatupidamise aruande osad on:

• bilanss,
• kasumiaruanne,
• rahavoogude aruanne,
• omakapitali muutuste aruanne,
• lisad.

Kasumit mittetaotleva raamatupidamiskohustuslase (mittetulundusühing, sihtasutus, korteriühistu) raamatupidamise aruande osad on:

• bilanss,
• tulemiaruanne,
• rahavoogude aruanne,
• netovara muutuste aruanne,
• lisad.

Mikro- ja väikeettevõtjad, kes on valinud oma arvestuspõhimõtete aluseks Eesti finantsaruandluse standardi, võivad täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande. See võimalus kehtib kõigile raamatupidamiskohustuslastele, kes vastavad mikro- või väikeettevõtja suuruskriteeriumidele. Lühendatud raamatupidamise aruande osad on:

• bilanss,
• kasumiaruanne või tulemiaruanne,
• lisad.

Lühendatud aruande puhul on bilanss detailsem, kuid kohustuslikke lisasid tuleb esitada vähem. Mikroettevõtjate lühendatud aastaaruannetes avaldatava informatsiooni hulk on väga piiratud ning seetõttu ei pruugi need alati anda täielikku ja õiglast ülevaadet ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Soovi korral võib raamatupidamiskohustuslane valida ka kõrgema kategooria aruandlusvormi ning koostada põhjalikuma majandusaasta aruande. Näiteks võib mikroettevõtja koostada väikeettevõtja lühendatud aruande või ka täismahus aastaaruande.

Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, mis on olulised ettevõtte finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Samuti kajastatakse olulisi sündmusi majandusaastal ning eeldatavaid arengusuundi. Kestlikkuse aruande kohustuslane peab esitama tegevusaruande eraldi alajaotisena ka kestlikkusaruande. Mikroettevõtja, kes lähtub Eesti finantsaruandluse standardist, ei ole kohustatud tegevusaruannet koostama.

Kui raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajad ületavad audiitortegevuse seaduses sätestatud piirmäärasid, tuleb ettevõttel läbida audit või ülevaatus ning lisada majandusaasta aruandele ka vandeaudiitori aruanne.