Majandusaasta aruanne kui võimalus oma ettevõtte kuvandi tugevdamiseks

Igal ettevõttel on oma lugu – kes alustas oma ettevõttega koduköögis, kes suurelt tehnoloogia startup’ina. Ükskõik milline see teekond ka poleks, tuleb igal tegusal ettevõttel kord aastas see lugu ka ametlikult kirja panna. Selleks on majandusaasta aruanne – dokument, mis ei ole ainult seadusest tulenev kohustus, vaid ka võimalus paista silma usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja stabiilsusega.

Loed blogi edasi või saadad päringu

Mis kohustus see täpsemalt on?

Majandusaasta aruande esitamine on kohustuslik kõigile Eestis registreeritud juriidilistele isikutele – olgu tegemist äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutusega. Majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Enamik ettevõtteid, kelle majandusaasta langeb kalendriaastaga kokku, peavad oma aruande esitama hiljemalt 30. juuniks.

Kõik vajalikud aruande osad tuleb esitada elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu (rik.ee). Kui majandusaasta aruanne jääb seaduses ette nähtud tähtajaks esitamata, võib registripidaja määrata trahvi nii juriidilisele isikule kui ka aruande esitamise eest vastutavatele isikutele, ilma eelneva hoiatamiseta – vastavalt äriregistri seadustiku § 57-le. Trahve võib määrata korduvalt, kuni majandusaasta aruande esitamise kohustus on täidetud.

Kui majandusaasta aruanne jääb esitamata ka kuue kuu möödumisel seaduses sätestatud tähtajast, võib registripidaja alustada järelevalvemenetlust, mille tulemusel hinnatakse, kas ettevõtte tegevus vastab kehtivatele nõuetele. Vajadusel võib see viia sundlõpetamise menetluseni – vastavalt äriregistri seadustiku § 58-le,mille kohaselt võib ettevõte kustutada registrist, kui majandusaasta aruanne ei ole esitatud ja puudust ei kõrvaldata registripidaja määratud tähtaja jooksul (aruande puhul mitte lühem kui 3 kuud).

Mis infot majandusaasta aruanne sisaldab?

Majandusaasta aruande sisu sõltub suuresti ettevõtte suurusest:

Mikroettevõttel on õigus koostada lühendatud majandusaasta aruanne, mis koosneb:

• kahest põhiaruandest: bilanss ja kasumiaruanne;
• kuni kolmest lisast.

Siiski tuleb tähele panna, et lühendatud majandusaasta aruannet ei ole võimalik koostada, kui ettevõte kasutab arvestuspõhimõttena õiglase väärtuse meetodit. 
Sellisel juhul tuleb koostada väikeettevõtja aruanne, mis sisaldab kõiki seaduses ettenähtud komponente.

Väikeettevõtja peab esitama:

• bilansi ja kasumiaruande,
• kuni üheksa lisa ning
• tegevusaruande.

Kuigi seadus ei kohusta minema kaugemale miinimumist, tasub ettevõttel, kellel on olemas või plaanis kaasata laenuandjaid, partnereid või investoreid, esitada sisukas ja läbimõeldud tegevusaruanne. See aitab tõsta ettevõtte usaldusväärsust ja tugevdab tema positsiooni ärisuhetes.

Loed blogi edasi või saadad päringu

Miks võtta majandusaasta aruanne kui võimalust, mitte pelgalt kohustusena?

Majandusaasta aruanne ei ole pelgalt seaduslik kohustus, vaid oluline dokument, mille põhjal hinnatakse ettevõtte usaldusväärsust. Seda vaatavad pangad laenutaotluste hindamisel, krediidireitingu agentuurid, et anda hinnang ettevõtte krediidivõimekusele, ning tulevased äripartnerid ja investorid, et otsustada, kas koostööd teha. Seetõttu on majandusaasta aruanne hea võimalus oma ettevõtte stabiilsuse ja professionaalsuse demonstreerimiseks.

Oluline on meeles pidada, et majandusaasta aruanne on avalik teave – see on kõigile huvilistele tasuta kättesaadav äriregistri kaudu, mistõttu kujundab see tihti ka ettevõtte esmamulje.

Parim majandusaasta aruanne valmib koostöös

Kuigi majandusaasta aruanne on juriidiline ja finantsiline dokument, ei tohiks seda käsitleda kui rutiinset vormitäidet, mille saab lihtsalt „tellida”. Kvaliteetne ja sisuline aruanne sünnib koostöös raamatupidajaga – see eeldab läbimõeldud suhtlust, usaldust ning soovi peegeldada ettevõtte tegelikku olukorda võimalikult täpselt ja ausalt.

Aruande koostamine ei ole vaid tehniline ülesanne, vaid protsess, mille kaudu saab ettevõtte juhtkond mõtestada tehtut ja planeerida tulevikku. Just sellisest koostööst sünnib dokument, mis ei vasta mitte ainult seaduse nõuetele, vaid omab ka ärilist väärtust.

Kokkuvõttes: ära vaata majandusaasta aruannet kui tüütut formaalsust. Pigem mõtle sellele kui oma ettevõtte peegeldusele – võimalusele näidata oma tugevusi ja professionaalsust. 
Ja kui vajad tuge majandusaasta aruande koostamisel, oleme meie CHK-s alati valmis aitama – nii sisu kui vormiga!

Majandusaasta aruandest kirjutas Rakvere büroo juhataja Kerli Übius