Soome maksuvõlg

Kui maksud ei ole maksetähtpäevaks tasutud, alustab maksuhaldur võla sissenõudmist. Isegi ühepäevase hilinemise korral arvestatakse viivist. Kui nõue antakse täitemenetlusse (ulosotto), lisanduvad sissenõudmiskulud.

Maksude sissenõudmise korraldus

Soome Maksuametis (Verohallinto) tegeleb maksude kogumise ja võlgade sissenõudmisega eraldi üksus (Verohallinnon Verotusyksikkö). See jälgib maksude ja muude riiklike tasude laekumist, teeb tagasimakseid, viib läbi sissenõudmisi ja kannab vahendid riigieelarvesse. Üksus kontrollib, kas maks on tasutud hiljemalt maksetähtpäevaks või kas hilinenud summa eest on makstud seaduses ette nähtud viivis. Laekumata makse korral saadetakse maksemeeldetuletus, edastatakse nõue Soome riiklikule täitevametile (Ulosottolaitos) või algatatakse vajaduse korral pankrotimenetlus. Maksud on Soome täitemenetluses sisse nõutavad ilma kohtuotsuseta, sest maksuhalduri nõue on iseseisev täitedokument.

Maksuvõla aegumine

Maksuvõlg tuleb tavaliselt sisse nõuda viie aasta jooksul alates selle kalendriaasta 1. jaanuarist, mis järgneb maksu määramise aastale. Kui selle tähtaja möödudes aegub maksu põhiosa, aeguvad koos sellega ka kõik viivised ja muud seaduses ette nähtud sanktsioonid. Pärandimaks aegub kuni 12 aasta, kingitusmaks kuni 10 aasta jooksul.

Kohtusse pöördumine tähtaega ei pikenda. Kui viie- või pikema tähtaja sees arestitakse vara või tunnustatakse nõuet pankrotimenetluses (sh kinnisasja sundenampakkumisel), võib maksu tasuda arestitud vara arvelt ka siis, kui üldtähtaeg on juba möödunud. Aegumise vältimiseks algatab maksuamet maksehäire ilmnemisel kiiresti vara aresti, edastab nõude täitevametile ja rakendab aktiivset sissenõudmist või esitab pankrotiavalduse. Pärandimaksu puhul ei tohi täite- ega pankrotimenetlust alustada enne, kui esimesest maksetähtpäevast on möödunud kümme aastat; viieaastase aegumisega pärandimaksu puhul kehtib kaheaastane sissenõudmiskeeld.

Kes võlga sisse nõuab?

Maksuhaldur edastab maksuvõla elektrooniliselt Soome riiklikule täitevametile. Täitevamet saadab võlgnikule menetluse algatamise teate ja maksemeeldetuletuse, kus on võla andmed, asja menetleva täitevametniku (ulosottomies) kontaktid ja tavapäraselt kahenädalane tähtaeg võla tasumiseks. Kui makset ei laeku, tuvastab täitevametnik arestitava sissetuleku või vara, kasutades õigust saada teavet pankadest, tööandjatelt ja riiklikest registritest. Tuvastatud vara või tulu arestitakse ja suunatakse nõude katteks. Vajaduse korral võib täitevametnik täitetoimingute läbiviimiseks pöörduda politsei poole.

Maksuvõla eest vastutamine

Reeglina vastutab igaüks oma maksuvõla eest, kuid seadus laiendab vastutust teatud olukordades. Kui abikaasad peavad ühiselt äri-, kutse- või põllumajandustegevust, vastutab kumbki ka teise poole tulumaksu eest, mis on seotud ühise ettevõtlusega. Kapitalituluna maksustatava ettevõtlustulu osa eest vastutab abikaasa ainult siis, kui tema nimel on vara, mida ettevõtluses kasutatakse.

Täisühingu (avoimen yhtiö) osanik ja usaldusühingu (kommandiittiyhtiö) täisosanik vastutavad ühingu maksuvõlgade eest nagu oma isiklike võlgade eest. Ühing ise vastutab maksude eest, mis partnerite nimele määratakse ühingu tulu alusel. Aktsiaseltsi (osakeyhtiö) puhul otsest solidaarset vastutust ei ole, kuid juhatuse liikmed võivad vastutada, kui jäetakse riigile tasumata töötajalt kinni peetud tulumaks, tööandja ravikindlustusmaks või käibemaks. Sellisel juhul võib kriminaalvastutus kaasa tuua kohustuse riigile tekitatud kahju hüvitada.

Muudel juhtudel abikaasa teise poole maksuvõlgade eest ei vastuta ning sissenõuet ei saa suunata tema varale ilma tema nõusolekuta. Kui vara on teadlikult kantud teise nimele võlausaldajate kahjustamise eesmärgil, võib kohus tehingu tühistada. Sama kehtib abikaasade vahel sõlmitud ostu-müügilepingute puhul, mis rikuvad võlausaldajate õigusi.

Maksuvõlgade register

Maksuvõlgade register aitab ettevõtjatel täita tellijavastutuse ja riigihangete seaduse nõudeid. Register võimaldab kontrollida äriühingute ja FIE-de maksuvõlgasid ning omal algatusel deklareeritavate maksude (nt käibemaks ja tööandjamaksud) esitamise korrektsust. Registris ei kuvata võlgu, millele maksuamet on kinnitanud maksegraafiku, kuid täitevametiga sõlmitud maksegraafik avaldamist ei välista. Kui ettevõttel on saneerimis- või FIE-l võlgade ümberkujundamise kava, näidatakse registris ainult kavast välja jäävaid võlgu.

Registrist selgub, kas maksuvõlg ületab 10 000 eurot ja kas viimase kuue kuu jooksul on maksudeklaratsioone esitamata jäetud. Võla täpset summat ei avaldata. Kui maksuvõlga ei ole või see jääb alla 10 000 euro, kuvatakse märge „Maksuvõlga registrisse kantud ei ole“. Samuti selgub, kas käibemaksukohustuslane või regulaarselt töötasu maksev tööandja on jätnud deklaratsioonid esitamata. Märge ei ole püsiv, sest ettevõte eemaldatakse registrist kohe pärast makse laekumist.

Andmeid saab vaadata YTJ ettevõtjaportaalis. Äriühingute maksuvõlainfot on võimalik kontrollida ilma autentimiseta; FIE-de andmetele juurdepääs eeldab isikutuvastust ja saadud teavet tohib kasutada üksnes tellijavastutuse ja riigihangete seaduse alusel.

Maksude sissenõude peatamine ja õiguskaitse täitemenetluses

Maksuvaide või parandustaotluse esitamisel võib maksumaksja paluda, et maksu ei tuleks tasuda enne vaide lahendamist. Kui sissenõue on juba alanud, saab taotleda täitemenetluse peatamist. Peatamine ei peata viivise arvestamist.

Täitetoiming peatatakse või keelatakse, kui vaie ei ole ilmselgelt põhjendamatu ja maksumaksja annab võla katteks tagatise. Tagatise võtab vastu täitevametnik. Peatamistaotlust võib esitada ka pärast vara arestimist, kui seda ei tehtud koos vaidega või taotlus lükati esialgu tagasi.

Aresti või muu täitetoimingu saab edasi kaevata kohtusse kolme nädala jooksul alates aresti, sundmüügi või otsuse tegemisest või päevast, mil asjaosaline sellest teada sai. Kaebus esitatakse kirjalikult ja toimetatakse täitevametile paberil või elektrooniliselt.

Kui vajad abi Soome maksuvõla küsimustes, siis võta meiega julgelt ühendust.