Haigusleht ei tähenda enam ainult seda, et töötaja on tööst eemal ja saab hüvitist. 2026. aasta muudatused tõid Tervisekassa haigushüvitisele ülempiiri, lubavad pika haiguse ajal varem osaliselt tööle naasta ja muutsid raseda töötaja hüvitise arvutamist. Oktoobri lõpus lihtsustusid töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Koos mõjutavad need palgaarvestust, personalipoliitikat ja tööandja kulusid.
Selles artiklis selgitame, kes haiguse ajal mida maksab, millal tohib haiguslehel töötada ja millised otsused tasub teha enne, kui järgmine pikem haigusjuhtum lauale jõuab.
Kes maksab haiguse ajal ja kui palju
Haiguse esimese kolme päeva eest hüvitist ei maksta. Neljandast kaheksanda päevani maksab tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust ja alates üheksandast päevast maksab Tervisekassa 70% töötaja eelmise aasta tulust.
Alates 2026. aastast on Tervisekassa hüvitisel päevane ülempiir, mis on sel aastal 126,87 eurot. Tööandja makstavale osale ülempiir ei kehti. Ülempiir puudutab töötajaid, kelle eelmise aasta tulu oli üle 5500 euro kuus, ehk enamasti juhte ja võtmespetsialiste. Kui töötaja teenis 8000 eurot kuus, jääb tema hüvitis kuu aega kestva haiguse korral ülempiiri tõttu üle 1250 euro väiksemaks.
Täiendav hüvitis on tööandjale maksusoodne valik
Tööandja võib ülempiirist tekkiva vahe vabatahtlikult hüvitada, nii et töötaja saab kokku kuni oma keskmise töötasu. Sellelt hüvitiselt ei maksta sotsiaalmaksu, tulumaks peetakse kinni. Sama summa palga või preemiana maksaks tööandjale kolmandiku võrra rohkem.
Praktikas tekib küsimus tavaliselt alles siis, kui võtmetöötaja on juba haige, ja otsus tehakse kiiruga ühe inimese kohta. Mõistlikum on põhimõte ette otsustada ja kirjutada see töötasu- või hüvitiste korda: kas ettevõte hüvitab ülempiiri vahe, kellele ja kui pikalt. Nii on kulu prognoositav ja töötajaid koheldakse võrdselt, mis on oluline ka palkade läbipaistvuse nõuete valguses.
Haiguslehel töötamine on lubatud alates 31. päevast
Pika haiguse ajal saab töötaja nüüd naasta osalise koormusega või kergemate ülesannetega tööle juba 31. haiguspäevast, varem oli see võimalik alles 61. päevast. Raviarst hindab, kas tervis seda võimaldab, ja märgib töövõimetuslehele töö piirangud. Töötaja ja tööandja sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, mille kumbki pool võib igal ajal lõpetada. Võimalus kehtib töölepingu alusel töötajatele, mitte juhatuse liikmetele ega võlaõiguslike lepingute alusel töötajatele.
Tööandja maksab kohandatud töö eest vähemalt 50% töötaja varasemast töötasust. Tervisekassa hüvitab vahe varasema töötasuni ajutise töövõimetuse 31.–182. päeval ehk kuni 152 päeva. Ülempiir sellele ei kehti.
Seni on võimalust kasutatud vähe: Tervisekassa andmetel on 2024. aasta keskpaigast haiguslehe ajal töötanud umbes 300 inimest. Väike arv näitab pigem seda, et paljud tööandjad ei tea võimalusest. Pika haiguse järel on tööle naasmine seda raskem, mida kauem on inimene eemal olnud.
Mida see palgaarvestuses muudab
Kohandatud töö ajal saab töötaja tasu tööandjalt ja hüvitist Tervisekassalt. Tervisekassa arvutab hüvitise tööandja esitatud andmete põhjal, nii et valed töötasu andmed tähendavad ka valet hüvitist. Kokkuleppe sõlmib tavaliselt otsene juht ja kui see jääb juhi ja töötaja vahele, arvestab palgaarvestaja või raamatupidaja tasu vanade andmete järgi. Seepärast märgi kokkuleppesse alguskuupäev, ülesanded, tööaeg ja tasu ning saada see kohe palgaarvestajale. Kui töötaja võtab kohandatud töö ajal puhkust, maksab tööandja puhkusetasu ja Tervisekassa nende päevade eest hüvitist ei maksa.
Rase töötaja: kergem töö või haigushüvitis
Kui rase või emapuhkuse õigusega töötaja ei saa tervise tõttu senist tööd teha, väljastab arst või ämmaemand töövõimetuslehe kergemale tööle üleviimiseks. Edasi sõltub kõik sellest, kas tööandjal on sobivat tööd pakkuda.
Kui on, maksab tööandja kergema töö eest vähemalt 50% varasemast töötasust ja Tervisekassa hüvitab vahe, nii et töötaja sissetulek ei vähene. Kui sobivat tööd ei ole või töötaja ei soovi pakutud tööd teha, jääb ta haiguslehele ega tööta. Siis maksab Tervisekassa alates teisest päevast haigushüvitist 70% töötaja eelmise aasta tulust, nagu tavalise haiguse korral. Sel juhul kehtib ka hüvitise ülempiir.
Tööandja vaates on kergema töö pakkumine tavaliselt mõistlikum valik. Töötaja sissetulek säilib, ta jääb meeskonda ja tema teadmiste üleandmiseks enne pikemat eemalolekut jääb rohkem aega.
Töötervishoiu nõuded lihtsustusid 26. oktoobrist
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused vähendavad eelkõige väikeste ettevõtete aruandlust. Esimene tervisekontroll tuleb korraldada kuue kuu jooksul pärast tööle asumist, seni oli tähtaeg neli kuud. Kõrgendatud riskiga töödel tuleb tervisekontroll endiselt teha enne tööle asumist. Kuna katseaeg on üldjuhul kuni neli kuud, saab esimese tervisekontrolli nüüd teha pärast katseaja lõppu.
Süsteemne töökeskkonna sisekontroll ja selle iga-aastane ülevaatus ei ole enam kohustuslik. Alla 10 töötajaga ettevõte ei pea korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi ega esitama riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse, kuid kirjalik riskianalüüs peab olemas olema. Ühe inimese osaühingule, kus ainuosanik on ühtlasi ainus juhatuse liige ja töötaja, seadus enamjaolt enam ei kohaldu. Töökeskkonnavolinik valitakse, kui seda soovib vähemalt 10% töötajatest. Tööandja võib põhjendatud kahtluse korral kontrollida töötaja joovet, suurema ohuga töödel ka ilma kahtluseta. Selleks peab tal olema kirjalik kord, mida on kõigile töötajatele tutvustatud.
Vähem aruandlust ei tähenda väiksemat vastutust. Riskianalüüs on ka haiguslehel töötamise eeldus: kui selles on tööülesannete füüsiline ja vaimne koormus kirjeldatud, on kohandatud tööd palju lihtsam kokku leppida, sest juht teab, milliseid ülesandeid saab töötajale anda.
Mida enne aasta lõppu üle vaadata
- Otsusta, kas ja kellele hüvitad ülempiiri vahe, ning kirjuta põhimõte hüvitiste korda.
- Lepi kokku, kes teeb kohandatud töö kokkulepped ja kuidas info jõuab palgaarvestajani.
- Kontrolli, et TSD-s on töötasu, tööandja haigushüvitis ja täiendav hüvitis eraldi väljamakse liikidena.
- Vaata üle riskianalüüs ja tervisekontrollide ajakava uute tähtaegade järgi.
Kokkuvõte
2026. aasta muudatused muudavad haiguse ajal tehtavad otsused palgaarvestuse rutiinist juhtimise küsimuseks. Tööandja otsustab, kas toetada võtmetöötajat ülempiiri ületavas osas, kas pakkuda pika haiguse ajal kohandatud tööd ja kas rasedale töötajale leidub kergem töö. Need otsused mõjutavad nii kulusid kui ka seda, kui kiiresti töötaja tööle naaseb. Kõige paremini toimivad need siis, kui põhimõtted on paigas enne, kui keegi haigeks jääb.
CHK aitab ettevõtetel arvestada haigushüvitisi, kohandatud töö tasu ja täiendavaid hüvitisi korrektselt ning hoida palgaarvestust Eestis, Soomes ja Rootsis seaduse muudatustega kooskõlas. Kui soovid üle vaadata, kuidas sinu ettevõte haigusjuhtumeid praegu käsitleb, võta meiega ühendust.
Blogipostituse koostas äriarenduse ja teenindusjuht Raili Ilves koostöös pearaamatupidaja Kaisa Kurega. Allikatena kasutatud Tervisekassa, Terviseportaali, Tööelu ja Maksu- ja Tolliameti kodulehe infot.