Korduma kippuvad küsimused
Selle valiku kohta küsimusi ei leitud.
Kas palgaarvestus sisaldub raamatupidamisteenuse hinnas?
Palgaarvestus ei sisaldu CHK raamatupidamisteenuses. Palgaarvestuse hinnastamise aluseks on teostatud väljamakse ning lisatasu võib rakenduda iga töötaja või väljamakse kohta. Raamatupidamisteenuse hind kujuneb eraldi ja sõltub eelkõige dokumentide mahust.
Kui kaua tuleb raamatupidamise dokumente säilitada?
Raamatupidamise dokumente tuleb üldjuhul säilitada 7 aastat. Töösuhetega seotud dokumentide puhul tuleb arvestada pikema säilitamistähtajaga, näiteks töölepinguid säilitatakse 10 aastat. Praktikas tasub dokumentide säilitamisel lähtuda nii raamatupidamise kui ka tööõiguse nõuetest.
Kas e-arve on kohustuslik?
Üldjuhul ei ole e-arve kõigile ettevõtetele kohustuslik, kuid teatud juhtudel tuleb see väljastada. Näiteks tuleb e-arve saata siis, kui teie klient või koostööpartner seda nõuab. Samuti on e-arvete kasutamine kohustuslik avalikus sektoris ning paljud suuremad ettevõtted eelistavad või nõuavad neid oma tarnijatelt.
E-arvete kasutamine aitab automatiseerida andmete liikumist, vähendada käsitsi sisestamist ja vigade tekkimise riski. Lisaks toetab e-arveldamine küberturvalisust, sest vähendab e-posti teel saadetavate PDF-arvete muutmise, võltsimise või eksliku makseandmete kasutamise ohtu. Seetõttu on e-arve turvaline ja tõhus lahendus nii saatjale kui ka saajale.
Mis on nelja silma põhimõte raamatupidamises?
Nelja silma põhimõte on sisekontrolli meede, mille kohaselt vaatab olulised tegevused, otsused või arvestused üle vähemalt kaks inimest. Raamatupidamises aitab see tagada finantsandmete õigsuse, vähendada vigade ja eksimuste riski ning suurendada aruandluse usaldusväärsust.
Nelja silma põhimõte on oluline ka küberturvalisuse seisukohalt. Pangaülekannete tegemisel on soovitatav, et makse koostab üks isik ja kinnitab teine. Selline kontrollimehhanism aitab ennetada pettusi, volitamata tehinguid ning vähendada ettevõtte finantskahju riski.
Kas saan arvet parandada pärast saatmist?
Jah, kuid juba väljastatud arvet ei tohiks lihtsalt üle kirjutada ega asendada nii, et algne dokument kaob. Kui arvel avastatakse viga, tuleb see parandada dokumenteeritult, säilitades arvestuse jälgitavuse.
Praktikas tehakse seda enamasti kreeditarve või parandusaruandega ning vajadusel väljastatakse uus korrektne arve. Kui muudatus mõjutab käibemaksu summat, tuleb parandus kajastada ka käibemaksuarvestuses vastavalt käibemaksuseadusele.
Raamatupidamise seaduse põhimõtete järgi peavad kõik majandustehingud olema kontrollitavad ja tõendatavad ning algsed dokumendid säilima.
Kas kviitung sobib kuludokumendiks?
Jah, kviitung sobib kuludokumendiks, kui sellel on olemas raamatupidamise seadusega nõutud andmed ja tehingu sisu on üheselt tuvastatav. Kuludokumendilt peab nähtuma tehingu aeg, sisu, osapooled ja summa. Kui ettevõte soovib kulult käibemaksu tagasi küsida, peab dokument vastama ka käibemaksuseaduse nõuetele. Tavapärane maksekviitung ei pruugi selleks alati piisav olla ning vajadusel tuleb küsida nõuetekohane arve.
Mille alusel valida raamatupidamisbürood?
Raamatupidamisbüroo valimisel tasub hinnata enamat kui ainult hinda. Oluline on büroo kogemus, teenuse kvaliteet, erialased teadmised, suhtluse selgus ja võime toetada ettevõtte kasvu.
Hea raamatupidamispartner aitab lisaks igapäevasele raamatupidamisele mõista maksuarvestust, juhtida riske ja teha paremaid äriotsuseid. Rahvusvaheliste ambitsioonidega ettevõtte jaoks on oluline ka kogemus piiriüleste maksude ja aruandlusega.
Millal on Eestis, Soomes ja Rootsis majandusaasta aruande esitamise tähtaeg?
Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg sõltub riigist. Eestis tuleb aruanne esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kui ettevõtte majandusaasta langeb kalendriaastaga kokku (01.01–31.12), on tähtpäev tavaliselt 30. juuni.
Soomes tuleb aastaaruanne koostada nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ning esitada äriregistrile hiljemalt kaheksa kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
Rootsis tuleb enamikul osaühingutel (aktiebolag) esitada aastaaruanne Bolagsverketile hiljemalt seitse kuud pärast majandusaasta lõppu.
Rahvusvaheliselt tegutseval ettevõttel tasub tähtaegu hoolikalt jälgida, sest hilinemine võib kaasa tuua trahvid, sunniraha või muid õiguslikke tagajärgi. Kui ettevõte tegutseb Eestis, Soomes ja Rootsis, aitab kogenud raamatupidamispartner tagada, et kõik aruanded saavad esitatud korrektselt ja õigeaegselt.
Kuhu tuleb esitada majandusaasta aruanne Eestis, Soomes ja Rootsis?
Majandusaasta aruanne esitatakse elektrooniliselt e-äriregistris. Pärast esitamist muutub aruanne avalikuks.
Kes peab majandusaasta aruande koostama?
Majandusaasta aruande peavad Eestis esitama kõik äriregistrisse kantud juriidilised isikud, sõltumata sellest, kas ettevõttel oli aruandeperioodil käivet või aktiivset tegevust. Kohustus kehtib ka uutele, ajutiselt tegevuseta või lõpetamist ettevalmistavatele ettevõtetele. Aruande vorm ja detailsus sõltuvad ettevõtte suurusest, kuid õigeaegne esitamine aitab vältida trahve ja võimalikke registrimenetlusi.
Milliseid dokumente on vaja majandusaasta aruande koostamiseks?
Majandusaasta aruande koostamiseks on vaja kõiki algdokumente, mis kajastavad ettevõtte majandustegevust aruandeperioodil. Nende hulka kuuluvad müügi- ja ostuarved, pangaväljavõtted, palga- ja maksuarvestuse andmed, lepingud, põhivara dokumendid, laenude info ning varude ja kohustuste arvestus. Kui raamatupidamist ei ole aasta jooksul korrektselt peetud, tuleb see enne aruande koostamist korrastada.
Millest sõltub majandusaasta aruande koostamise hind?
Majandusaasta aruande koostamise tasu sõltub eelkõige töömahust ehk sellest, kui palju aega kulub aruande ettevalmistamisele, kontrollimisele ja esitamisele. Kõige suurema mõju avaldab dokumentide süstematiseeritud säilitamine aasta jooksul. Hinda võivad mõjutada ka ettevõtte tegevusmaht, tehingute arv, täiendavad kontrollid, varasemate perioodide parandused ning aruande esitamisega seotud tarkvaratasud.
Millal tekib ettevõtjal Eestis, Soomes ja Rootsis ülevaatuse või auditeerimise kohustus?
Ülevaatuse või auditi kohustus sõltub ettevõtte suurusest, käibest, varade mahust ja töötajate arvust. Eestis võib väiksematel ettevõtetel piisata ülevaatusest, suurematel on kohustuslik audit. Soomes ja Rootsis tekib auditi kohustus samuti seaduses sätestatud näitajate ületamisel. Kuna piirmäärad ja erisused võivad riigiti muutuda, tasub kohustust kontrollida enne aruande koostamist ametlikest allikatest või spetsialisti abiga.
Mis juhtub, kui majandusaasta aruanne jääb õigeks ajaks esitamata?
Kui majandusaasta aruanne jääb tähtajaks esitamata, võib äriregister saata meeldetuletuse või määrata täiendava tähtaja. Kui aruanne jääb jätkuvalt esitamata, võib registripidaja määrata ettevõttele või vastutavale isikule trahvi ning teha seda korduvalt kuni aruande esitamiseni.
Pikemaajalise rikkumise korral võib alata ettevõtte registrist kustutamise menetlus. Lisaks võib esitamata aruanne vähendada ettevõtte usaldusväärsust partnerite, pankade ja klientide silmis.
Kuidas kontrollida käibemaksumäärasid Eestis, Soomes ja Rootsis?
Eestis, Soomes ja Rootsis kehtib lisaks tavapärasele käibemaksumäärale ka mitu vähendatud määra ning osa kaupu ja teenuseid võib olla maksuvaba või maksustatud nullmääraga.
Tingimused erinevad riigiti ja võivad ajas muutuda. Seetõttu tasub enne arve väljastamist kontrollida konkreetse tehingu käibemaksureegleid ametlikest allikatest: Eestis Maksu- ja Tolliametist, Soomes Verost ning Rootsis Skatteverketist.
Milliseid makse tuleb Eestis töötasu ja ettevõtte väljamaksete puhul arvestada?
Töötasu ja ettevõtte väljamaksete maksustamine sõltub väljamakse liigist. Töötasu puhul tuleb üldjuhul arvestada tulu- ja sotsiaalmaksu ning vajadusel ka töötuskindlustus- ja pensionimakseid. Äriühingu kasum maksustatakse tavaliselt kasumi jaotamisel, näiteks dividendide maksmisel, samuti võivad maksukohustuse tekitada erisoodustused, kingitused, annetused, vastuvõtukulud ja ettevõtlusega mitteseotud kulud. Täpne maksukäsitlus sõltub olukorrast ja kehtivatest määradest.
Mis on müügiarvetel mõistlik maksetähtaeg?
Müügiarve maksetähtaeg ei ole seadusega üheselt fikseeritud ning sõltub tegevusalast, kliendi tüübist ja osapoolte kokkuleppest.
Ettevõtete vahel kasutatakse sageli lühemaid või keskmise pikkusega tähtaegu, suuremate projektide ja avaliku sektori klientide puhul võib tähtaeg olla pikem.
Liiga pikk tähtaeg võib halvendada rahavoogu, liiga lühike tähtaeg aga suurendada hilinemiste riski. Hea praktika on valida tähtaeg, mis toetab nii tasumist kui ka sujuvat koostööd.
Kellele sobib pearaamatupidaja teenus?
Pearaamatupidaja teenus sobib ettevõttele, kes vajab lisaks igapäevasele raamatupidamisele tuge keerukamates arvestus-, maksu- ja aruandlusküsimustes.
Teenusest on kasu kasvavatele ettevõtetele, rahvusvaheliste tehingutega organisatsioonidele ja juhtidele, kes soovivad teha finantsteadlikke otsuseid usaldusväärse info põhjal. Kui ettevõttes töötab oma raamatupidaja, saab pearaamatupidaja pakkuda kvaliteedikontrolli ja nõustamist.
Kas pearaamatupidaja teenust saab kasutada ajutiselt või regulaarselt?
Jah, pearaamatupidaja teenust saab kasutada nii ajutiselt kui ka regulaarselt vastavalt ettevõtte vajadusele. Teenus sobib olukorras, kus pearaamatupidaja on lahkunud, viibib pikemalt eemal või uue spetsialisti värbamine on veel pooleli.
Samuti kasutatakse seda perioodilise toena, et kontrollida arvestuse kvaliteeti, nõustada keerukamates küsimustes ja toetada juhtkonda finantsandmetel põhinevate otsuste tegemisel.
Milline on pearaamatupidaja roll raamatupidamistarkvara valikul ja juurutamisel?
Pearaamatupidaja ei ole tavaliselt tarkvarajuurutuse eestvedaja, kuid ta on oluline partner tarkvara valiku ja juurutamise ettevalmistamisel. Ta aitab kaardistada ettevõtte raamatupidamislikud vajadused, protsessid ja aruandlusootused ning hinnata, kas valitav lahendus toetab neid eesmärke.
Juurutuse käigus toetab pearaamatupidaja kogu protsessi ja aitab uuendada ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja toimunud muutuste osas.
Kas pearaamatupidaja saab aidata ülevaatuse või auditi ettevalmistamisel?
Jah, pearaamatupidaja saab olla ettevõtte raamatupidajale väärtuslik partner nii ülevaatuse kui ka auditi ettevalmistamisel. Ta aitab hinnata sise-eeskirjade ajakohasust, korrastada vajalikke andmeid ja dokumente ning valmistada ette audiitorile esitatavad aruanded ja selgitused. Vajadusel aitab pearaamatupidaja koordineerida suhtlust audiitoriga ning rakendada pärast protsessi lõppu audiitori soovitusi.
Miks tasub palgaarvestus teenusena sisse osta?
Palgaarvestus puudutab ettevõtte kõige tundlikumaid andmeid ning eeldab täpsust, konfidentsiaalsust ja ajakohaseid teadmisi töö- ning maksuseadustest. Teenuse sisseostmine aitab maandada arvestus- ja vastavusriske, tagada töötasude korrektse käsitlemise ning hoida palgaarvestuse vajadusel lahus igapäevasest raamatupidamisest. See suurendab andmekaitset ja aitab ettevõttel keskenduda põhitegevusele.
Kuidas palgaarvestuse teenus toimib?
Palgaarvestuse teenus algab ettevõtte vajaduste kaardistamisest ja teenuse kokkuleppimisest. Edaspidi edastab ettevõtja kokkulepitud tähtajaks vajalikud andmed, näiteks töölepingud, töötasumuudatused, lisatasud, puudumised ja puhkused.
Raamatupidaja teostab palgaarvestuse, edastab selle üle vaatamiseks, valmistab ette maksekorraldused, saadab pärast väljamakset töötajatele palgalipikud ning esitab TSD. Teenuse kvaliteet põhineb õigeaegsel infovahetusel.
Kas CHK aitab ettevõtjat ka töötamise registri TÖR toimingutega?
Jah, CHK saab toetada ettevõtjat töötamise registri toimingute tegemisel. Raamatupidaja aitab registreerida uusi töötajaid, teha kandeid töösuhte muutumisel ning vormistada töötamise lõpetamisega seotud registreeringu.
Teenus aitab tagada, et vajalikud andmed oleksid Maksu- ja Tolliametile esitatud õigeaegselt ja korrektselt. TÖR-i toimingute kõrval saab raamatupidaja nõustada ka tööle asumise ja töösuhte lõpetamise praktilistes küsimustes.
Kuidas tagatakse palgaandmete konfidentsiaalsus?
Palgaarvestus sisaldab tundlikke isikuandmeid, mistõttu pöörab CHK tähelepanu andmete kaitsele ja turvalisele töötlemisele.
Palgaarvestuseks kasutatakse turvalisi tarkvaralahendusi ning palgalehed saadetakse töötajatele kokkulepitud viisil otse tarkvarast. Vajadusel edastatakse dokumente krüpteeritud kanalite kaudu. Ligipääs palgaandmetele on piiratud ainult nende töötlemiseks volitatud isikutele.
Milliseid äriteenuseid CHK pakub Eestis ja rahvusvaheliselt?
CHK pakub äriteenuseid ettevõtte kogu elukaare vältel, alates ettevõtte asutamisest ja vajalikest registreeringutest kuni ettevõtluse korraldamiseks vajaliku nõustamiseni. Toetame ettevõtjaid nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tegutsemisel Soome, Rootsi ja Leedu suunal. Vajadusel kaasatakse protsessi ka raamatupidamise, maksunõustamise ja ärianalüüsi spetsialistid.
Kellele on äriteenused mõeldud?
CHK äriteenused on mõeldud ettevõtjatele ettevõtte erinevates arenguetappides. Teenustest on kasu alustavale ettevõtjale, kes vajab abi ettevõtte asutamisel ja registreeringute tegemisel, samuti tegutsevale ettevõtjale, kes plaanib laieneda välisturgudele. Eriti väärtuslikud on äriteenused ettevõtetele, kellel on rahvusvaheline ambitsioon ning soov alustada või laiendada tegevust Soomes või Rootsis.
Kuidas saab CHK aidata ettevõtjat ettevõtte asutamisel Eestis, Soomes või Rootsis?
CHK toetab ettevõtjat ettevõtte asutamise ja vajalike registreeringute tegemisel nii Eestis kui ka Soome ja Rootsi turule sisenemisel. Välisettevõtjale saab CHK olla partner Eestis ettevõtte loomisel ja kohalike nõuete selgitamisel. Eesti ettevõtjale pakume tuge Soome või Rootsi laienemisel, aidates korraldada vajalikud registreeringud ning luua eeldused äritegevuse alustamiseks kohalikul turul.
Mida CHK sisekontrolli teenus sisaldab?
CHK sisekontrolli teenus aitab hinnata ja parendada ettevõtte raamatupidamise ning finantsprotsesside toimimist. Teenuse käigus kaardistatakse peamised protsessid, tuvastatakse võimalikud riskikohad ning hinnatakse, kas olemasolevad kontrollimeetmed toetavad usaldusväärset aruandlust ja juhtimisinfot. Tulemuseks on praktilised soovitused protsesside korrastamiseks, kontrollide tugevdamiseks ja riskide maandamiseks.
Kellele on sisekontrolli teenus mõeldud?
Sisekontrolli teenusest on kasu igas suuruses ettevõtetele ja ettevõtte erinevates arenguetappides. Alustava ettevõtte jaoks aitab see luua läbimõeldud töökorralduse, vastutused ja kontrollimeetmed juba tegevuse alguses. Tegutsevale ettevõttele annab sisekontroll võimaluse hinnata olemasolevate raamatupidamis- ja finantsprotsesside toimivust, tuvastada riskikohti ning ajakohastada töökorraldust vastavalt ettevõtte kasvule.
Kuidas sisekontrolli protsess läbi viiakse?
Sisekontroll algab ettevõtte vajaduste ja prioriteetide kaardistamisest koostöös juhtkonnaga. Seejärel kasutatakse sobivaid meetodeid, näiteks intervjuusid või vaatlusi, et hinnata protsesside toimivust ning leida parenduskohad. Eesmärk on anda juhtkonnale selge ülevaade riskidest ja praktilised soovitused, mida saab ettevõtte töökorralduses rakendada.
Mida majandusaasta aruanne sisaldab?
Majandusaasta aruanne annab ülevaate ettevõtte majandustulemustest, finantsseisust ja tegevusest. Selle sisu sõltub ettevõtte suurusest: mikro- ja väikeettevõtjad võivad esitada lühendatud aruande, suurematel ettevõtetel on nõuded põhjalikumad.
Tavaliselt sisaldab aruanne bilanssi, kasumiaruannet ja lisasid. Pärast aruande heakskiitmist peab selle allkirjastama vähemalt üks juhatuse liige, kinnitades esitatud andmete õigsust.