Käsundusleping: millal eelistada ja mida peab teadma?

Käsundusleping on üks enim kasutatud lepinguvorme olukordades, kus vajatakse paindlikku koostööd ja teenuse osutamine ei allu klassiklaise töösuhte raamistikule. Samas kaasneb sellega mitmeid õiguslikke ja maksunduslikke nüansse, mida nii ettevõtja kui ka teenuse osutaja peaksid teadma.

Mis on käsundusleping ja millal seda kasutada?

Käsundusleping on teenuse osutamise leping, mida reguleerib võlaõigusseadus – mitte töölepingu seadus. See tähendab, et tegemist ei ole töösuhtega ning pooled on oma kokkulepetes oluliselt vabamad. Käsundusleping sobib olukordades, kus:

• teenuse osutaja tegutseb iseseisvalt
• töö tegemise koht ja aeg on teenuse osutaja enda määrata
• eesmärgiks on konkreetse ülesande täitmine (nt loengu pidamine, konsultatsioon)

Erinevalt töölepingust ei allu käsundisaaja tööandja igapäevasele juhtimisele ega kontrollile – oluline on koostöö tulemus, kuid fookus on eelkõige protsessil.

Käsunduslepingu peamised tunnused:

• paindlikkus – leping võib olla tähtajaline või tähtajatu
• lõpetamine – pooled saavad ise kokku leppida ülesütlemise tingimused ja etteteatamistähtajad
• iseseisvus – käsundisaaja määrab ise oma tööaja ja -viisi
• fookus protsessil, mitte tingimata tulemuse saavutamisel. Näiteks ei saa advokaat käsunduslepingu raames garanteerida kohtus võitu – küll aga peab ta tegutsema parima võimaliku tulemuse nimel.

Käsunduslepingu puhul ei kehti mitmed töötajale ette nähtud garantiid:

• puudub miinimumtasu nõue
• puudub tasustatud puhkus
• puuduvad töö- ja puhkeaja piirangud
• ei maksta automaatselt lisatasu ületunnitöö või riigipühade eest
• töökeskkonna ja -ohutuse eest vastutab teenuse osutaja ise

Seetõttu peab iga teenuse osutaja arvestama, et suurem vabadus tähendab ka suuremat vastutust.

Töölepingust saad lugeda varasemast blogipostitusest!

Tasu ja lepingulised kokkulepped

Käsunduslepinguga kohustub:

• käsundisaaja osutama teenust
• käsundiandja maksma tasu

Soovitame alati fikseerida kirjalikult taasesitatavas vormis

• tasu suurus ja arvestamise alused
• tasu maksmise aeg (nt projekti lõpus või perioodiliselt)
• kulude hüvitamise põhimõtted
• teenuse sisu ja ulatus

Raamatupidamine ja maksud: mida peab teadma?

Oluline on aru saada, kas teenuse osutaja tegutseb eraisikuna või ettevõtte kaudu.

Eraisikuna käsunduslepingu alusel:

• tasu lepitakse kokku brutos
• maksud arvestab ja maksab käsundiandja
• teenuse osutaja saab kätte netotasu
• maksustatakse praktiliselt kogu tulu
• tasub jälgida e-MTAs, kas maksud on korrektselt deklareeritud
• ravikindlustus ei ole automaatne. See kehtib juhul, kui ühe kuu jooksul on makstud sootsiaalmaks vastab miinimukohustusele. 2026 aastal on see 292,38EUR

Ettevõtte (OÜ) või FIE kaudu tegutsedes

• teenuse osutaja esitab arve
• vastutab ise oma raamatupidamise ja maksude eest
• saab arvestada ettevõtlusega seotud kulusid
• raamatupidamise seisukohalt on oluline säilitada lepingud või e-kirjalikud kokkulepped, arved ja tööde kirjeldused. See on oluline nii vaidluste kui ka võimalike maksukontrollide puhul.

Kui oled alustav ettevõtja või kaalud erinevate lepinguvormide vahel, tasub enne otsuse tegemist konsulteerida raamatupidaja või maksunõustajaga. Õigesti valitud lepinguvorm aitab hoida kulud kontrolli all ja vähendada riske tulevikus.