Tööleping, töövõtuleping või käsundusleping – kuidas valida õige leping?

Kui ettevõttesse on vaja kedagi appi, tekib üsna kiiresti küsimus: kas sõlmida tööleping, töövõtuleping või käsundusleping?

Valikut ei tasu teha selle järgi, milline leping tundub kõige lihtsam või soodsam. Oluline on see, kuidas koostöö tegelikult toimub. Lepingu pealkiri üksi ei määra õigussuhte sisu.

Töölepingu seaduse järgi on töösuhte üks peamisi tunnuseid see, et töötaja teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all. Kui töö tegija on aga töö viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, ei kohaldata lepingule töölepingu kohta sätestatut (töölepingu seaduse § 1 lg 4).

Kõigepealt vaata, mida sa tegelikult tellid

Kolme lepinguliigi peamine erinevus on selles, kas ettevõte soovib juhtida inimese igapäevast tööd, tellida konkreetset tulemust või saada iseseisvalt osutatavat teenust.

	Tööleping	Töövõtuleping	Käsundusleping
Põhirõhk	töö tegemise protsess	kokkulepitud tulemus	teenuse või ülesande täitmine
Töö tegija iseseisvus	väiksem	suurem	suurem
Juhtimine ja kontroll	tööandja juhib tööd	tellija määrab eelkõige oodatava tulemuse	käsundiandja määrab ülesande, teenuse osutaja on töö tegemisel iseseisvam
Kas tulemus peab olema selgelt määratletav?	mitte tingimata	jah	mitte tingimata
Näide	klienditeenindaja, assistent	veebilehe loomine, remont, seadme paigaldus	konsultatsioon, koolitus, nõustamine
Õiguslik alus	töölepingu seadus	võlaõigusseaduse §-d 635–657	võlaõigusseaduse §-d 619–634

Tööleping – kui inimene on osa ettevõtte töökorraldusest

Tööleping on õige valik siis, kui inimene teeb ettevõtte jaoks tööd ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile.

Töösuhtele viitavad näiteks kindel tööaeg ja -koht, tööandja korralduste järgimine, ettevõtte töövahendite kasutamine, regulaarne töötasu ning inimese osalemine ettevõtte tavapärases töökorralduses. Kõik need tunnused ei pea korraga esinema – hinnata tuleb suhet tervikuna.

Näiteks kui ettevõte vajab klienditeenindajat, kes töötab kindlatel aegadel, täidab juhi korraldusi ja on osa ettevõtte igapäevasest töökorraldusest, viitab see töölepingulisele suhtele. Sellist suhet ei muuda töövõtuks või käsundiks lihtsalt teistsugune lepingu pealkiri.

Töölepinguga kaasnevad töötajale ka töölepingu seadusest tulenevad garantiid, sealhulgas õigus põhipuhkusele ning töö- ja puhkeaja kaitse.

Töölepingu ja palgaarvestuse kohta oleme kirjutanud CHK blogis ka põhjalikumalt:

Tööleping – millal on see õige valik ja mida peaks teadma palgaarvestusest

Töövõtuleping – kui ettevõte tellib konkreetse tulemuse

Töövõtulepingu keskmes on kokkulepitud tulemus.

Võlaõigusseaduse § 635 järgi kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse. Tellija maksab selle eest tasu.

Töövõtuleping võib sobida näiteks veebilehe loomise, remondi, seadme paigaldamise või muu selgelt määratletava töö tellimiseks. Ettevõtja jaoks on oluline kokku leppida, mida peab töö tulemusena valmima, millal töö üle antakse ning mille järgi hinnatakse selle vastavust kokkuleppele.

Töövõtja on töö tegemise korraldamisel töölepinguga töötajast iseseisvam. Kui tellija hakkab aga sisuliselt määrama inimese igapäevast tööaega, töökohta ja töö tegemise viisi ning juhib tema tööd samamoodi nagu töötaja puhul, võivad suhtel olla juba töölepingu tunnused.

Töövõtulepingu tingimustest ja riskidest saad pikemalt lugeda CHK varasemast artiklist:

Töövõtuleping ettevõtjale – paindlik lahendus, mis vajab täpset kokkulepet

Käsundusleping – kui vajad iseseisvalt osutatavat teenust

Käsunduslepingu puhul on keskmes teenuse osutamine või kokkulepitud ülesande täitmine, mitte tingimata kindla lõpptulemuse garanteerimine.

Võlaõigusseaduse § 619 järgi kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale teenuseid vastavalt lepingule. Professionaalse teenuse puhul peab käsundisaaja tegutsema lojaalselt, vajaliku hoolsusega ning oma erialaste teadmiste ja võimete kohaselt.

Käsundusleping võib sobida näiteks konsultandi, koolitaja, nõustaja või muu spetsialisti kaasamiseks. Ettevõte lepib kokku teenuse sisu ja eesmärgi, kuid teenuse osutaja on töö tegemise viisi korraldamisel tavaliselt iseseisvam kui töölepinguga töötaja.

Näiteks saab konsultandilt eeldada professionaalset nõustamist ja kokkulepitud tegevuste tegemist, kuid alati ei ole võimalik garanteerida kindlat ärilist lõpptulemust.

Käsunduslepingu puhul ei laiene teenuse osutajale automaatselt töölepingu seadusest tulenevad garantiid, näiteks tasustatud põhipuhkus või töö- ja puhkeaja reeglid.

Põhjalikumalt oleme käsunduslepingust kirjutanud siin:

Käsundusleping: millal eelistada ja mida peab teadma?

Kas töövõtu- või käsundusleping tähendab väiksemaid makse?

Mitte tingimata.

Kui ettevõte sõlmib töövõtu- või käsunduslepingu otse füüsilise isikuga ja maksab talle teenuse eest tasu, kuulub see maksustamisel palgatulu hulka. Maksu- ja Tolliamet loeb palgatuluks nii töölepingu kui ka töövõtu-, käsundus- ja muu võlaõigusliku lepingu alusel füüsilisele isikule makstava tasu.

Võlaõigusliku lepingu alusel füüsilisele isikule makstav tasu kuulub palgatulu hulka. Tasult arvestatakse tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning enamikel juhtudel ka töötuskindlustus- ja kogumispensioni makseid.

Oluline erinevus töölepingust on see, et võlaõigusliku lepingu tasule ei kohaldata sotsiaalmaksu miinimumi, vaid sotsiaalmaks arvestatakse tegelikult makstud tasult. Ravikindlustus ei teki lepingu sõlmimisest automaatselt: 2026. aastal peab inimese eest olema ühe või mitme maksja poolt kokku deklareeritud vähemalt 292.38 eurot sotsiaalmaksu kuus. Sellest tasub teenuse osutajale lepingu sõlmimisel rääkida.

Seetõttu ei ole õige valida töövõtu- või käsunduslepingut ainult eesmärgiga tööjõumaksudelt kokku hoida.

Kui teenust osutab teine ettevõte või FIE ning esitab tehtud töö eest arve, on maksuarvestus teistsugune: teenuse osutaja vastutab oma ettevõtluse raamatupidamise ja maksukohustuste eest.

Töötamise register puudutab ka käsundus- ja töövõtulepinguid

Töötamise registrisse ei kanta ainult töölepinguga töötajaid.

Maksu- ja Tolliameti järgi tuleb registreerida füüsiliste isikute töötamine, mille puhul tekib Eestis maksukohustus, sõltumata lepingu vormist ja kestusest. See hõlmab ka käsundus- ja töövõtulepingu alusel teenuse osutamist. Töötamise alustamine tuleb üldjuhul registreerida hiljemalt tööle asumise hetkeks.

Kõige suurem risk on tegeliku suhte ja lepingu erinevus

Ettevõtja jaoks tekib risk siis, kui paberil on sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, kuid tegelikkuses töötab inimene nagu ettevõtte töötaja.

Töölepingu seaduse § 1 lg 2 järgi eeldatakse töölepingut, kui inimene teeb teisele tööd, mida saab asjaolusid arvestades oodata ainult tasu eest. Kui suhtel on nii töölepingu kui ka muu teenuse osutamise lepingu tunnuseid ja tellija väidab, et tegemist ei ole töösuhtega, peab ta töölepingu eelduse ümberlükkamiseks tõendama muu hulgas, et töö tegija oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Seepärast tasub enne lepingu sõlmimist vaadata mitte ainult lepingu nime, vaid vastata kolmele küsimusele:

Kas soovid juhtida inimese igapäevast tööprotsessi? Siis viitab suhe töölepingule.

Kas tellid konkreetse ja selgelt määratletava tulemuse? Siis sobib tõenäoliselt töövõtuleping.

Kas vajad iseseisva spetsialisti teenust, mille puhul ei lepita kokku kindlas lõpptulemuses? Siis tasub kaaluda käsunduslepingut.

Õigesti valitud leping annab mõlemale poolele selge arusaama õigustest ja kohustustest ning vähendab hilisemaid tööõiguslikke ja maksuarvestusega seotud riske.

Kui sa ei ole kindel, milline leping sinu olukorras sobib või kuidas mõjutab lepingu valik palga- ja maksuarvestust, tasub küsimus läbi mõelda enne koostöö alustamist. CHK spetsialistid aitavad hinnata lepingu maksu- ja arvestuslikku poolt ning korraldada sellega seotud palgaarvestuse korrektselt.

Peamised allikad: töölepingu seadus; võlaõigusseadus; tulumaksuseadus; sotsiaalmaksuseadus; Tööinspektsiooni Tööelu portaal; Maksu- ja Tolliameti töötamise registri ja palgatulu juhendid; Tervisekassa ravikindlustuse selgitused; Riigikohtu praktika.

Märkus: Artikkel annab üldise ülevaate. Konkreetse lepingu sobivus sõltub alati tegeliku koostöö sisust.

Blogipostituse koostas Tallinna büroo juhataja Anneli Rõuk